Chako-bo, Kashi-bo, Ama-uka, Chani-naua...

....just nii algas kutse, mis saabus aasta alguses meie Riia sõpradelt. Kutsuti meid aga indiaanikarnevalile, mis taheti maha pidada Aldise pühitsemisel JCI Latvia rahvuspresidendiks.

2. Veebruaril korjas JCI Estonia president Margus allakirjutanu oma auto peale, põigati veel korraks sadamasse, kus soome laeva pealt astus maha Ursula ning tee Riiga algas. Margus ja Ando olid päev varem külastanud kohalikku kostüümilaenutust ja tundsid ennast kindlalt, Urusulal kostüümi veel polnud... mõtlesime siis kusagil mere ääres korraks peatuse teha, et kajakasulgi juustesse korjata, kuid vihmane ilm selleks eriti ahvatlev ei tundunud. Siiski õnnestus Pärnus lõunapeatuse ajal hankida poest ühe sinise silmapliiatsi... :-)

Riiga jõdsime õhtuhämaruses ning Europa City nimelise hotelli leidsime üles vaevata... kuid sissesõiduteed (meie mõistes) polnud. Kohalikelt järgi uurides selgus, et hotelli pääsevad vaid dziibi taolised sõidukid, kuna selleks tuli hüpata üle kõrgete äärekivide. Marguse auto sai sellega siiski kenasti hakkama...

Veidi puhanud, ajasime kostüümid selga ning sinise silmapliiatsi ja teiste käepäraste värvidega maalisime põskedele toredad sini-must-valged triibud :-)

Peosaali uksel võttis meid vastu Aldis isiklikult ja saime siis kohe ka pildi peale.

Kui tervitusnaps käes ja kohalolijatega tutvusring tehtud, alustati indiaanitantsudega, seejärel loopis shamaan põrandale kivikesi, mis pidid siis ennustama järgmist presidenti....oli see nüüd asjade kokkulangevus, aga kivid näitasid just Aldist! :-) Tuli siis Aldisel ennast tõestama hakata. Esimene katse oli puu saagimine- eesmärk oli suuremast jupist ära saagida täpselt 1 kg jupp. Teiseks pidi laskma vibuga märgi pihta ja kolmandaks tegema tuleraua, noa ja heina abil lõkke. Kõik need katsed õnnestusid Aldisel suurepäraselt!


Järgnesid metsikud indiaanitantsud ja ringmängud.

Kesköö paiku pandi Aldisele lõpuks pidulikult ka presidendikett kaela ja kohaletulnud külalised said uut „indiaanipealikut“ tervitama asuda. Peo edenedes oli eestlasi saabunud veelgi ning olime nüüd juba kaheksakesi- kõige arvukam välisdelegatsioon... juhuu! Veel oli 3 soomlast, paar leedukat, üks itaallane ja üks hispaanlane- Pedro muidugi :-)

Alloleval pildil on siis eesti delegatsioon sabas seismas, et Aldisele õnne soovida.

Aga ega pidu sellega veel läbi olnud. Disko jätkus veel poole ööni ja kui muusika lõpuks kinni keerati ning tuled põlema pandi, läks pidu tubades edasi....

Järgmisel hommikul jalutasime Riia vanalinnas. Et aga ilm kiskus tuuliseks, otsustasime parem sooja minna. Leidsime kena keskaegse trahtri, kus lasime ennemuistsel söögil-joogil hea maitsta. Tegime veel kiriku tasutal pilti, ning lõpuks keerasime auto kodu poole.

Oli vahva üritus!

Vastlapäeva meenutusi

Veidi hilinenult natuke ka muljetamist äsjatoimunud Vastlapäevast.

Pilt pärineb Nõmme Seikluspargi veebist

Vastlapäeval lastakse ikka liugu, eksole. Et mida pikem liug, seda pikemad linad... Kuigi jah, tänapäeval saab lina pikkust ka kaupluses valida:)

Seda lihtsat tõsiasja ignoreerides otsustasime siiski ka vastlaliu teha. Et seltskond oleks kirjum ja sõprussuhted kiiremad tekkima, ühendasime jõud Tallinna, Go ja E-Kojaga.

Mida aga vastlapäeval ei olnud, oli lumi. Kas see üllatas? Tegelikult mitte. Jonnakate eestlastena suundusime liugu laskma hoopis Nõmme Seiklusparki.
Seal kinnitati meid turvarihmade külge, pähe seoti kükloobid (loe: otsmikulamp) ning lasti ükshaaval rajale. Vähem julged elasid raja all kaasa, moodustades energilise kisakoori.

Lisaks mitmete meetrite kõrgusel puude küljes erinevatel õõtsuvatel-veerevatel-pöörlevatel atraktsioonidel turnimisele sai tõepoolest ka vastlaliugu lastud! Iga rada lõppes nimelt pikema maapinnale laskumisega ning ka üleval latvades tuli vahel puudevaheline pikk hüpe sooritada, mis väikese liu mõõdu välja andis. Rullikutega trossi küljes, hoog sisse ja vastlaliug missugune!

Erilise elamuse jättis kõrvaltvaatajaile asjaolu, et ega seda polnud eriti aimata kellele seal üleval ergutust karjud. Näha oli vaid tume inimkogu veelgi tumedama öötaeva taustal, üksik tuluke otsaees põlemas. Aga julgustust oli ronijail tarvis! Eriti kui Tarzani hüpe kätte jõudis... Haarad köiest ja viskud pimedusse....

Kokku oli radasid 5, iga järgmine eelmisest keerulisem ja kõrgemal. Ainsana läbis kõik 5 rada meie Koja huviline Tarmo, aplaus talle siinkohal! Ülejäänud piirdusid 4-ja rajaga ja võin kinnitada, et külmas öös oli see tõsine saavutus!

Näpud külmast kanged ja adrenaliin laes, suundusime Hiiu Pubisse, kus jõime sooja teed ja sõime traditsiooniliselt kukleid. Rohkem kui 30 inimest oli meid seal koos, nii et juttu jätkus kauemaks!

Ruskijii Vetcher 23.02.2008

Eesti Iseseisvuspäevale eelnev õhtu kujunes JCI Toompea ja JCI Partner korraldusel tõeliseks rahvaste paabeliks. Kuigi ideeks oli korraldada vene keele harjutamise õhtu, siis olude kokku langemisel sai sellest pigem keelte kompott. Või nagu õhtut avades Jüri tabavalt ütles: "Russian evening going to be a Spanish night". Asi nimelt selles, et õhtut veetnud seltskond oli enam kui tagasihoidlikult öeldes mitmerahvuseline: selges enamuses olid hispaanlased, seejärel ukrainlased ja venelased, see järel alles eestlased ja lisaks veel türklane, ameeriklane ja ka üks itaallane.

Õhtu kulges Vene Trahteris Poseidon erinevate mängude, rohke vene toidu ja joogi, mõningate ukraina napsude ja erinevate keelte rääkimise rütmis. Kui esialgu võis täheldada teatavat kohmetust erinevate keelte miksimises ühes lauses, siis õhtu edenedes sai sellest pigem omamoodi uus "esperanto", aga Tallinna moodi :)) Tooste öeldi paralleelselt vene, inglise ja hispaania keeles.... Õhtu alguses alanud salapärane maffia mäng ei olnud allakirjutanu lahkumise hetkeks veel lõppenud, kuid tulemused olid piisavalt drastilised: maffia küüsi olid tolleks hetkeks langenud juba enamus, ainult kolm rahumeelset linnaelanikku olid veel "elus". Loodetavasti tabas lõpuks politsenik siiski kurja maffia mehe ja klaaris õiglaselt ja seadust järgides temaga arved.

Ütleme nii, et see õhtu näitas suurepäraselt, et väike Eesti võib ka olla multirahvuseline. Ja tore on, et ka koda on saanud kohaks, kus kohtuvad väga erinevad rahvused.

Ja lõpuks ka üks vahva toost, ja vabandage mind, et see inglise keelne juhtus olema:

When called upon thus suddenly
For sentiments or toasts
The few ideas that I possess,
Flit instantly -- like ghosts.
The only thing I think of now --
That seems at all worth saying
Is -- Here's to you! May you soon receive
The gifts for which you're praying!

Reportaaž meeleliste nautingute maailmast 13.02.2008

Sõbrapäeva eel sai koos sõprade ja niisama muhedate kaaslastega veeta õhtupoolik meeleliste nautingute maailmas. Hmm.. kõlab intrigeerivalt? Ja seda see üritus ka oli. JCI Toompea, E-koja, JCI Tallinna ja Go-Koja ühisüritusena valminud portugali veinide ja tantrismi algtõdede koolitus :) Tallinna ainsas portugali restoranis "Vasco da Gama". Kui esimene pool õhtusest programmist oli vahest mitte nii eksootiline, siis kindlasti oli see piisavaks "sissejuhatuseks" õhtu teise poole põhjalikuks tunnetamiseks. Portugali veine tutvustas Paolo Ribeiro. Saime teada, kust tuleb klassikaline Vinho Verde ja kuidas ta maitseb, ja et see on kõige tuntum ja tunnustatum portugali valge vein. Meile tutvustatud vein oli Muralhas de Moncao veinikeldrist ja allakirjutanu kommentaar sellele oli järgnev: päris puine, rohune, hästi karge, sobiks küülikuga :) Sellele järgnes mitu, mitu huvitavat ja täiesti uut maitsekogemust pakkuvat veini. Degustatsiooni lõpetas Costa do Pombal Touriga Nacional/Tinta Roriz 2000 Douro DOC. Kusjuures see vein sai lausa Eesti Wine Challenge 2006 veiniasjatundjate hinnangul kuldmedali!

Õhtu teine pool möödus aga tantrismi erootika ja seksuaalsuse teooriaga tutvumisega. Õpet korraldas Ingvar Luhaäär, kes on rohkem kui poole oma elust tegelenud tantrismiga ja peamiselt idamaade erootikast raamatuid kirjutades, tõlkides, kirjastades. Ütleme nii, et asi oli piisavalt vürtsikas ja tekitas elevust veel mitmekski loengujärgseks tunniks. Kuidas kuulajad õpet omaks võtsid jääb aga ainult kuulajate eneste teada :)

Silja
Marketingidirektor 2008;)

PS! The purpose of life is a life of purpose

Õnnitlused JCI Toompea .. Blog sai avatud

Niisiis, JCI Toompea sai endale uue kodu interneti keskkonnas. Meie oma ajaveeb. Kuna nö virtuaalse päeviku pidamine algab alati ühest hetkest, siis sai otsustatud, et siia juba enne 2008 toimunud ürituste kohta info tagant järgi upload'ima ei hakka. Alustame nüüd ja praegu. Siia hakkame üles panema toimunud sündmuste lühikokkuvõtteid, samuti kodalaste ja muude tegelaste vahvaid mõtteid, ideid, läkitusi, üleskutseid ja muud asjakohast. Ehk siis tuleb aga muudkui teada anda oma soovist midagi postitada ja saab postitatud. Mingit tsensuuri olema ei hakka, samas delfi.ee kommentaaride juhised ja nö elementaarne internetiviisakus on asjakohane ka sellel lehel.

Seega teravat mõtet ja kiiret klahviklõbinat JCI Toompea tulised blogijad!!